Kõhuplastika

Kõhuplastika on kirurgiline lahendus lõtvunud kõhunaha, kõhuseina venimise ja kõhupiirkonna kontuuri korrigeerimiseks olukorras, kus treening, kaalulangus või aeg ei ole soovitud muutust toonud.

Broneeri konsultatsioon

Kõhuplastika

Rahulik konsultatsiooni- või taastumise detail Troost Kirurgia lehel

Mida peaks enne otsuse tegemist teadma?

Kõhuplastika ehk abdominoplastika eesmärk on parandada kõhupiirkonna kuju ja toonust, eemaldada liigne nahk, pinguldada kõhulihased ning korrigeerida diastaas.

Protseduur võib olla sobiv juhul, kui kõhupiirkonnas esineb lõtvunud või rippuv nahk, kõhuseina venitus, kõhulihaste lahknemine või pärast rasedust või suurt kaalulangust tekkinud muutused.

Kõhuplastika eesmärk on kõhulihaste toonuse - ja kõhu ning nimmepiirkonna esteetilise välimuse parandamine.

Kellele kõhuplastika sobib?

Kõhuplastikat kaalutakse tavaliselt siis, kui kõhupiirkonna muutused ei allu enam treeningule ega kaalulangusele. Levinud põhjused on raseduse järgne kõhunaha lõtvumine, suur kaalulangus, vanusega seotud naha elastsuse vähenemine või kõhulihaste lahknemine ehk diastaas.

Mingis ulatuses sobib kõhuplastika kõigile, kelle kõhunahk ja kõhulihased on kaotanud toonust. Märkimisväärse kõhulõtvuse korral annab hea tulemuse täiskõhuplastika, kuid kergemate muutuste korral on tulemuslik minikõhuplastika.

Mida oodata kõhuplastika operatsioonist?

Kõhuplastika käigus eemaldatakse üleliigne nahk ja vajadusel nahaalune rasvkude. Samuti pinguldatakse kõhuseina lihaseid. Eesmärk on parandada kõhupiirkonna kontuuri ja toonust. Kõhuplastika ei asenda kaalulangust, treeningut ega elustiilimuutust.

Konsultatsioon dr Sven Troostiga

Konsultatsiooni käigus hinnatakse kõhupiirkonna naha lõtvust, rasvkoe jaotust, kõhuseina seisundit, võimaliku diastaasi olemasolu, varasemaid operatsioone, tervislikku seisundit ja patsiendi ootusi. Selle põhjal otsustatakse, kas sobiv lahendus on täiskõhuplastika, mini-kõhuplastika või kõhuplastika kombinatsioon rasvaimuga. Konsultatsioonil räägitakse läbi ka armi paiknemine, naba ümberpaigutamise vajadus, taastumise ajakava, võimalikud riskid ja realistlik tulemus. Samuti määratakse operatsioonieelsed analüüsid ning vajadusel uuringud.

Mini-kõhuplastika või täiskõhuplastika?

Kõhuplastika ulatus sõltub sellest, kus probleem paikneb ja millist korrigeerimist on vaja. Mõnel patsiendil on lõtvunud nahk ja kõhuseina venitus kogu kõhupiirkonnas, mõnel juhul aga peamiselt alakõhus.

Mini-kõhuplastika on väiksema ulatusega protseduur, mis keskendub eelkõige alakõhu piirkonnale. See võib sobida juhul, kui üleliigne nahk või lõtvus paikneb peamiselt naba all ning ülakõht ei vaja suuremat korrigeerimist. Erinevalt täiskõhu plastikast ei ei tehta mini-kõhuplastika käigus naba ümberistutamist.

Täiskõhuplastika sobib siis, kui lõtv nahk, kõhuseina venitus või kõhulihaste lahknemine haarab suuremat osa kõhupiirkonnast. Operatsiooni käigus eemaldatakse üleliigne nahk, vajadusel korrigeeritakse kõhuseina lihaseid ning naba paigutatakse ümber.

Tihti kombineeritakse mini- või täiskõhuplastikat rasvaimuga, näiteks kõhu või külgede piirkonnas, et parandada kehakontuuri.

Kuidas operatsiooniks valmistuda?

Enne operatsiooni peab patsient olema võimalikult heas üldises tervislikus seisundis. Suitsetamisest, nikotiinist ja alkoholist tuleb hoiduda nii enne kui vahetult pärast operatsiooni, sest need võivad oluliselt mõjutada vereringet, haava paranemist ja lõpptulemust. Verd vedeldavate ravimite kasutamine tuleb enne operatsiooni arstiga läbi arutada. Vajadusel annab kirurg või anestesioloog täpsed juhised, millised ravimid tuleb ajutiselt katkestada. Taastumiseks tuleb planeerida piisavalt aega. Tavaliselt on vajalik vähemalt 1–2 nädalat rahulikumat režiimi, kuid täpne taastumine sõltub operatsiooni ulatusest ja patsiendi individuaalsest paranemisest.

Armid ja naba ümberpaigutamine

Kõhuplastika jätab armi kõhu alaossa, tavaliselt bikiinipiirkonda. Täiskõhuplastika korral jääb vähemärgatav ringikujuline arm naba ümbrusse. Armide lõplik kujunemine võtab aega. Alguses võivad armid olla punetavad ja tugevamad, arm muutub heledaks kahe aasta jooksul, esimsel aastal on soovitav vältida otsest päikesekiirgust armi piirkonnas.

Taastumine pärast kõhuplastikat

Pärast operatsiooni viiakse patsient taastumispalatisse ning kolm tundi hiljem võib juba tõusta ja liikuda ning juua vedelikke. Tavaliselt viibitakse pärast operatsiooni haiglas 1 öö. Esimene nädal peaks olema planeeritud puhkamiseks. Kui operatsiooni käigus on paigaldatud nahaalune dreen siis see eemaldatakse järgmisel hommikul. Igapäevatoimetustega saab alustada järk-järgult, kuid raskuste tõstmist, intensiivset füüsilist koormust, sauna, vanni ja ujumist tuleb vältida kuni kirurgi loani. Tööle naasmine sõltub töö iseloomust. Kontoritöö puhul võib see olla võimalik umbes 1–2 nädala pärast, füüsilisema töö korral võib taastumine võtta kauem. Kergema treeninguga saab alustada peale kahte nädalat kuid lõplik otsus tehakse koostöös kirurgiga.

Riskid ja olulised tähelepanekud

Kõhuplastika riskid ei ole suuremad kui teistel kirurgilistel operatsioonidel, kuid teistest operatsioonidest sagedasemini esineb vedeliku kogunemist nahalusesse koesse mis vajadusel operatsioonijärgses perioodis eemaldatakse. Naba haava paranemine võib võtta aega kauem kui teiste haavade paranemine.

Protseduuri info

Kirurg: dr. Sven Troost
Anesteesia: üldnarkoos
Operatsiooni kestus: 1,5–2 tundi
Haiglas viibimine: 1 öö
Taastumisperiood: tavaliselt 1–2 nädalat
Tööle naasmine: sõltub töö iseloomust
Konsultatsioon: vajalik enne protseduuri

Hinnad:

Minikõhuplastika: 3399,-

Minikõhuplastika koos rasvaimuga: 4199,-

Kõhuplastika hind koos lihaskorrektsiooniga: 4900,-

Täiskõhuplastika koos rasvaimuga kõhult ja kûlgedelt: 5499,-

Broneeri konsultatsioon

Miks valida Troost Kirurgia?

Konsultatsiooni broneerimine Troost Kirurgia kliinikus

  • Iga raviplaan lähtub patsiendi anatoomiast, tervislikust seisundist ja realistlikest tulemustest.

  • Konsultatsiooni käigus arutatakse läbi sobivus, operatsiooni ulatus, armid, taastumine ja ootused.

  • Kõhuplastika võib parandada kõhupiirkonna kuju ja kontuuri, kuid see ei ole kaalulangetusmeetod ega asenda elustiilimuutust. Eesmärk on saavutada patsiendi anatoomiaga sobiv ja realistlik tulemus.

  • Operatsioonieelne hindamine, anesteesia, operatsioonijärgne jälgimine ja taastumisjuhised on osa raviteekonnast. Patsiendi ohutus ja paranemine on protsessi keskne osa.

  • Kõhupiirkonna probleemid võivad olla väga erinevad. Seetõttu ei ole kõhuplastika standardne “üks lahendus kõigile” protseduur. Raviplaan kujuneb patsiendi anatoomia, tervisliku seisundi ja eesmärkide põhjal.

Kõhuplastika korduvad küsimused ja info:

  • Kõhuplastikat tehakse kõige sagedamini siis, kui kõhupiirkonnas esineb lõtvunud või rippuv nahk pärast rasedust, suurt kaalulangust või vananemisega seotud muutusi. Pikaajalise venimise tagajärjel võivad lõtvuda ka kõhuseina lihased ning tekkida kõhulihaste lahknemine ehk diastaas, mida ei ole alati võimalik treeninguga korrigeerida.

  • Kõhuplastika ei ole kaalulangetamise protseduur. Selle eesmärk on eemaldada liigne nahk, korrigeerida kõhupiirkonna kuju ning vajadusel pinguldada kõhuseina. Kui eesmärk on eelkõige kehakaalu vähendamine, tuleks esmalt keskenduda elustiili muutustele või vajadusel arutada muid ravivõimalusi.

  • Kõhuplastika sobib täiskasvanud patsientidele, kellel on selleks meditsiiniline või anatoomiline näidustus ning kelle tervislik seisund võimaldab operatsiooni. Vanuselist ülempiiri eraldi seatud ei ole — oluline on üldine tervis ja individuaalne sobivus.

  • Üldjuhul ei mõjuta operatsioon rasestumisvõimet. Kui on plaanis veel lapsi saada, võib olla mõistlik protseduur edasi lükata, sest rasedus võib kõhupiirkonda uuesti venitada ning mõjutada saavutatud tulemust.

  • Nagu iga operatsiooniga, kaasnevad ka kõhuplastikaga teatud riskid. Nende hulka võivad kuuluda verejooks, infektsioon, vedeliku kogunemine, ajutised tundlikkuse muutused ning armistumine. Enamik muutusi taandub aja jooksul, kuid lõplik paranemine on alati individuaalne. Kõik olulised riskid arutatakse konsultatsioonil põhjalikult läbi.

  • Jah. Kui konsultatsiooni käigus selgub, et operatsioon ei ole meditsiiniliselt soovitatav või patsiendi ootused ei ole realistlikud, on kirurgil õigus protseduurist keelduda. Eesmärk on pakkuda lahendust, mis on patsiendile turvaline ja sisuliselt põhjendatud.

  • Enne operatsiooni on oluline olla võimalikult heas üldises tervislikus seisundis. Soovitatav on järgida tervislikku eluviisi, vältida nikotiini ja alkoholi ning arutada arstiga läbi kõik tarvitatavad ravimid ja toidulisandid. Verd vedeldavaid ravimeid või sarnase toimega preparaate ei tohi kasutada ilma arsti juhiseta.

  • Jah. Konsultatsiooni käigus tuleb kindlasti rääkida kõigist ravimitest, toidulisanditest ja terviseprobleemidest. Mõned ravimid võivad suurendada veritsus- või trombiriski või mõjutada anesteesiat, mistõttu võib olla vajalik nende ajutine katkestamine või muutmine.

  • Tavaliselt tuleb arvestada umbes 10–14-päevase taastumisperioodiga. Täpne aeg sõltub töö iseloomust, enesetundest ja operatsiooni ulatusest.

  • Igapäevaste kergemate toimingute juurde saab sageli naasta mõne päeva jooksul, kuid esimesed üks kuni kaks nädalat tuleks planeerida rahulikumaks taastumiseks. Lõplik tulemus kujuneb välja aja jooksul ning võib olla täielikult nähtav alles mitme kuu pärast.

  • Vahetul operatsioonijärgsel perioodil on soovitatav süüa valgu- ja kiudainerikast toitu ning juua piisavalt vett. Pikaajaliselt aitab tulemust hoida tasakaalustatud ja mõõdukas toitumine.

  • Kergemate igapäevaste liikumiste juurde saab naasta järk-järgult, kuid aktiivsema treeninguga soovitatakse üldjuhul alustada umbes 4–6 nädala möödudes. Täpne ajastus sõltub taastumisest ja tuleks arstiga läbi arutada.

  • Üldjuhul soovitatakse lennureise edasi lükata umbes ühe kuu võrra, et vähendada tromboosiriski. Kui lendamine on vältimatu, tuleks selleks saada arsti hinnang ning järgida ettevaatusabinõusid.

  • Ei ole soovitatav. Suitsetamine halvendab vereringet ja võib oluliselt mõjutada haava paranemist ning lõpptulemust. Nikotiinist tuleks hoiduda vähemalt mitu nädalat enne ja pärast operatsiooni.

  • Operatsioonipiirkonda ja arme tuleb kaitsta UV-kiirguse eest, sest see võib muuta armid tumedamaks ja nähtavamaks. Esimestel kuudel tuleks päikest ja solaariumi vältida või armipiirkond hoolikalt katta.

  • Ujumise ja teiste intensiivsemate tegevustega võib tavaliselt alustada umbes kuue nädala möödudes, kui haavad on paranenud ja arst on selleks loa andnud.

  • Duši alla võib üldjuhul minna vastavalt kirurgi juhistele, sageli umbes 36 tunni möödudes. Haavapiirkonda tuleb kuivatada õrnalt ning vanni, mullivanni ja pikemaid leotamisi tuleks esialgu vältida.

  • Jah, kõhuplastikast jäävad armid. Tavaliselt paikneb peamine arm bikiinipiirkonnas ning vajadusel jääb arm ka naba ümbrusesse. Armid muutuvad aja jooksul vähem märgatavaks, kuid nende lõplik kujunemine võib võtta 1–2 aastat.

Soovid teada, kas kõhuplastika võiks Sulle sobida?

Broneeri konsultatsioon, et arutada läbi oma tervislik seisund, ootused ja võimalik raviplaan.

Broneeri konsultatsioon