Kõhuplastika

Kõhuplastikat tehakse kõige sagedamini siis, kui kõhupiirkonnas esineb lõtvunud või rippuv nahk pärast rasedust, suurt kaalulangust või vananemisega seotud muutusi. Pikaajalise venimise tagajärjel võivad lõtvuda ka kõhuseina lihased ning tekkida kõhulihaste lahknemine ehk diastaas, mida ei ole alati võimalik treeninguga korrigeerida.

Kõhuplastika sobib täiskasvanud patsientidele, kelle üldine terviseseisund on hea ja kehakaal võimalikult stabiilne. Protseduur võib sobida nii meestele kui naistele, kelle kõhupiirkonna kuju ei taastu soovitud määral treeningu, dieedi või kaalulanguse järel. Sobivus hinnatakse alati konsultatsiooni käigus.

Kõhuplastika ei ole kaalulangetamise protseduur. Selle eesmärk on eemaldada liigne nahk, korrigeerida kõhupiirkonna kuju ning vajadusel pinguldada kõhuseina. Kui eesmärk on eelkõige kehakaalu vähendamine, tuleks esmalt keskenduda elustiili muutustele või vajadusel arutada muid ravivõimalusi.

Kõhuplastika sobib täiskasvanud patsientidele, kellel on selleks meditsiiniline või anatoomiline näidustus ning kelle tervislik seisund võimaldab operatsiooni. Vanuselist ülempiiri eraldi seatud ei ole — oluline on üldine tervis ja individuaalne sobivus.

Üldjuhul ei mõjuta operatsioon rasestumisvõimet. Kui on plaanis veel lapsi saada, võib olla mõistlik protseduur edasi lükata, sest rasedus võib kõhupiirkonda uuesti venitada ning mõjutada saavutatud tulemust.

Nagu iga operatsiooniga, kaasnevad ka kõhuplastikaga teatud riskid. Nende hulka võivad kuuluda verejooks, infektsioon, vedeliku kogunemine, ajutised tundlikkuse muutused ning armistumine. Enamik muutusi taandub aja jooksul, kuid lõplik paranemine on alati individuaalne. Kõik olulised riskid arutatakse konsultatsioonil põhjalikult läbi.

Jah. Kui konsultatsiooni käigus selgub, et operatsioon ei ole meditsiiniliselt soovitatav või patsiendi ootused ei ole realistlikud, on kirurgil õigus protseduurist keelduda. Eesmärk on pakkuda lahendust, mis on patsiendile turvaline ja sisuliselt põhjendatud.

Enne operatsiooni on oluline olla võimalikult heas üldises tervislikus seisundis. Soovitatav on järgida tervislikku eluviisi, vältida nikotiini ja alkoholi ning arutada arstiga läbi kõik tarvitatavad ravimid ja toidulisandid. Verd vedeldavaid ravimeid või sarnase toimega preparaate ei tohi kasutada ilma arsti juhiseta.

Jah. Konsultatsiooni käigus tuleb kindlasti rääkida kõigist ravimitest, toidulisanditest ja terviseprobleemidest. Mõned ravimid võivad suurendada veritsus- või trombiriski või mõjutada anesteesiat, mistõttu võib olla vajalik nende ajutine katkestamine või muutmine.

Tavaliselt tuleb arvestada umbes 10–14-päevase taastumisperioodiga. Täpne aeg sõltub töö iseloomust, enesetundest ja operatsiooni ulatusest.

Igapäevaste kergemate toimingute juurde saab sageli naasta mõne päeva jooksul, kuid esimesed üks kuni kaks nädalat tuleks planeerida rahulikumaks taastumiseks. Lõplik tulemus kujuneb välja aja jooksul ning võib olla täielikult nähtav alles mitme kuu pärast.

Vahetul operatsioonijärgsel perioodil on soovitatav süüa valgu- ja kiudainerikast toitu ning juua piisavalt vett. Pikaajaliselt aitab tulemust hoida tasakaalustatud ja mõõdukas toitumine.

Kergemate igapäevaste liikumiste juurde saab naasta järk-järgult, kuid aktiivsema treeninguga soovitatakse üldjuhul alustada umbes 4–6 nädala möödudes. Täpne ajastus sõltub taastumisest ja tuleks arstiga läbi arutada.

Üldjuhul soovitatakse lennureise edasi lükata umbes ühe kuu võrra, et vähendada tromboosiriski. Kui lendamine on vältimatu, tuleks selleks saada arsti hinnang ning järgida ettevaatusabinõusid.

Ei ole soovitatav. Suitsetamine halvendab vereringet ja võib oluliselt mõjutada haava paranemist ning lõpptulemust. Nikotiinist tuleks hoiduda vähemalt mitu nädalat enne ja pärast operatsiooni.

Operatsioonipiirkonda ja arme tuleb kaitsta UV-kiirguse eest, sest see võib muuta armid tumedamaks ja nähtavamaks. Esimestel kuudel tuleks päikest ja solaariumi vältida või armipiirkond hoolikalt katta.

Ujumise ja teiste intensiivsemate tegevustega võib tavaliselt alustada umbes kuue nädala möödudes, kui haavad on paranenud ja arst on selleks loa andnud.

Duši alla võib üldjuhul minna vastavalt kirurgi juhistele, sageli umbes 36 tunni möödudes. Haavapiirkonda tuleb kuivatada õrnalt ning vanni, mullivanni ja pikemaid leotamisi tuleks esialgu vältida.

Jah, kõhuplastikast jäävad armid. Tavaliselt paikneb peamine arm bikiinipiirkonnas ning vajadusel jääb arm ka naba ümbrusesse. Armid muutuvad aja jooksul vähem märgatavaks, kuid nende lõplik kujunemine võib võtta 1–2 aastat.

Pärast operatsiooni kasutatakse tavaliselt spetsiaalset toestavat bandaaži või kompressioonpesu, mis aitab toetada paranemist ja vähendada turset. Täpsed juhised annab kirurg vastavalt protseduurile ja taastumise kulule.